Minu aeg Prantsusmaal

Teeme siis kohe esimese asja selgeks! Ma magasin sisse ja tänu sellele ei jõudnud ma enne bussi peale minekut korralikult midagi süüa. Olin pannud omal äratuskella kella 6.30-ks ja ärkasin alles kell 7.13, mis muidugi oli tore, sest see tähendas seda, et ma ei olnud bussi maha maganud nagu ma alguses kartsin. Panin ennast riidesse ja läksin Kerli ja Hansu kontrollima, et need ikka ka üleval oleksid.

Jõudsime siis bussi peale. Pool tundi hiljem olime me koolis ning Hans ja Kerli läksid oma õpetajate juurde, sest neil on samad õpetajad iga päev. Mitte minul! Minul on kolm erinevat õpetajat. Nagu ühest ei piisaks siis vä? Aga noh otsisin üles Olivia kellega koos ma läksin õpetajat otsima, kes tuli välja, et on üks inimestest keda me eile nägime kui Olivia muudkui tervitas kõiki.

Õpetaja nimi oli Olivier (alles nüüd kirjutades avastasin kui sarnased nimed neil kahel on) ja tema oli ainuke, kes selles klassis inglise keelt oskas. Tema oskas seda muidugi ikka kordades rohkem kui minu eilne õpetaja ja see tüdruk, kellega ma koos olin, kokku.

Kõige parem oli muidugi see, et terve klass koosnes poistest. Esimese kursuse poistest, kes mitte keegi inglise keelt ei osanud ning tänu sellele hommiku poolne osa oli väga imelik.

Tegime taignaid saiadele (posti lõppu panen palju pilte) ning mina pidin tegema koos ühe poisiga kelle nimi on Kevin. Jälle oli nii et õpetaja näitas ette kuidas tuli teha, aga see on loogiline, sest nad on esimese kursuse õpilased ja mina avastasin et peaaegu kõiki asju tehakse teistmoodi kui Eestis (kirjutan praktikapäevikusse peale postituse välja panemist). Näiteks kui tehti valmis saiad mis pidid kerkima siis neid ei pandud mitte plaatidele ja kerkekappi, nagu ma olen koolis kogu aeg teinud, vaid pandi saiad kindlatele riietele (millest ma pilti ei teinud kui nad olid laiali ja korralikult nähtaval) ja kui saiad olid kerkinud siis pandi need ühele lauale millega lükati saiad ahju, sest siin on hästi sügavad ahjud (pärast pildi peal on näha…. Vist).

Lõunasööki ei söönud me seekord koos teiste õpilastega nagu eile, vaid sõime nende õpperestoranis, mis oli peaaegu a la carte, peale selle, et menüüd ei olnud. Sõime siis kaks käiku, sest magustoitu ei olnud (milles mina muidugi täiesti pettusin).

Ja neil ei ole kartuleid!!! Nagu mis toimub?????

Eelroog oli kish (ma ei tea kas ma kirjutasin õigesti) ning pearoaks oli mingi liha herneste ja šampinjoni-kastmega. Kõrvale jõin ainult vett, sest mulle ei meeldi alkohol. Igal laual oli oma teenindaja kes ainult selle lauaga tegeles.

Peale lõunasööki oli köögis meeleolu juba parem, sest me kõik naersime koos kui midagi naljakat juhtus või kui õpetaja üritas kogemata poistele midagi inglise keeles seletada (või ka siis kui õpetaja ütles et kui tainas ei ole nii nagu ta olema peab on selle asja nimi „fuck“. Ja ma ei kirjuta seda sellepärast et ma tahan seda sõna kirjutada vaid selle pärast, et ta ütles mulle nii).

Kui saiad olid valmis võtsime need ahjust välja ning panime restide peale jahtuma. Siis hakkasime koristama ning ma võisin kaasa võtta natuke saiasid (muidugi mina võtsin kaasa kõige suurema). Mind lasti minema ning läksin ja vahetasin ära oma riided ning siis viis Olivia mind inglise keele klassi kus olid õpilased kellega koos ma olen homme.

Nende klassis on ainult 6 õpilast! Vähemalt oskavad nemad juba inglise keelt isegi kui see ei ole nii hea kui nende inglise keele õpetajal. Minult küsiti igasugu asju (mida ma enam ei mäleta sest mul tekkis paanika selles suhtes et homme pean ma tegema šokolaadist igasugu asju) ja mina küsisin neilt igasugu asju ning tuleb välja et nad kõik on minuvanused (20-23) mis on muidu minu meelest väga hea uudis (vähemalt ei ole ma kõige vanem nagu ma peaaegu igal pool mujal olen olnud).

Vahepeal tuli Hans ka sinna klassi ning me rääkisime kõik koos igasugustest asjadest (minuga tehakse homme intervjuu…. Ma suren ära!)

Kell 16.25 leidsime Kerli väljaspool kooliväravat (mis on seal sellepärast, et ei peaks kartma terrorismi) ning läksime bussi peale ning sõitsime tagasi Valence-i. Kerli ja Hans läksid panka, et raha välja võtta, sest Olivia pidi tulema meid majutuse eest maksmisega aitama, aga ta jäi hiljaks. Mina läksin oma tuppa ning tegin lahti arvuti ning vaatasin, et mul oleks kõik asjad olemas.

Kerli pidi mind natuke aitama, sest ma ei osanud oma kaardilimiite vahetada ( ja ta on noorem kui mina!), siis läksime alla Oliviat ootama.

Maksime ära oma arved, mina maksin kaardiga ja siis tagatise maksin sulas, Kerli ja Hans mõlemad maksid sulas ning kui see registratuuris olev mees raha lugema hakkas hakkasid tema käed värisema nagu oleks esimene kord kus ta nii palju raha käes on hoidnud.

Peale maksmist sai Hans teda kus on lähim spordipood ja mind viidi poodi, kus ma ostsin omale tabaluku, sest kui sa kappi tahad koolis peab sule olema lukk.

Ostsin luku ära ning tulin tagasi oma tuppa, kus ma hakkasin kirjutama blogi.

Ma unustasin jäätist samal ajal süüa.

Igatahes teine päev veel edukamalt läbi elatud kui esimene, sest täna ma ei olegi nii väsinud kui ma olin eile. J

Homme jälle!