Kõigepealt üks loodetavasti naljakas jutt. Ma pean hommikuti
kell 5 üles ärkama, et õigeks ajaks tööle jõuda ning mul on pandud äratuskell,
et ma ikka õigeks ajaks üles ärkaksin.
Ma läksin eile magama umbes kell pool kümme ning kui ma üles
ärkasin mõtlesin, et on juba hommik ning, et on aeg minna tööle. Panin siis
ennast ilusti riidesse ja olin hambad ära pesnud ning hakkasin juba välja
minema kui ma lõpuks kella vaatasin, et kindlaks teha, et ma pole hiljaks
jäänud.
Kell oli 23.40 ning ma mõtlesin hullu paanikaga, et olin
rahumeeli terve päeva maha maganud. Ma mõtlesin juba helistada Oliviale ning
paluda tal, et ta helistaks mu töökohta ja vabandaks minu eest. Aga kui ma
vaatasin kuupäeva tuli välja, et oli ikka veel 17. november.
Ma peaaegu vajusin ukse peal kokku, sest ma tundsin sellist
kergendust teada, et ma ei olnud tervet päeva maha maganud.
Muidugi kestis see ainult minuti ning järgmisel hetkel olin
ma jälle oma öösärgis ning tagasi oma sooja teki all.
Hommikul ärkasin äratuskella peale üles ning kohe
kontrollisin, et ikka oleks kell 5. Panin ennast riidesse ja 5.35 liikusin juba
töö poole.
10 minutit enne kuute jõudsin tööle ning vahetasin riided ja
läksin kööki.
Ja siis esimese asjana hakkasin ma tegelema oma mehikestega.
Suurematele mehikestele tegin näo ja väikestele panin ainult ühe rosina rinna
peale, mille peale Julien neid beebi Iron Man-iks nimetas.
Kaunistasin tarte ja viisin valmis tooted poodi ning tegin
muid asju.
Pausi ajal sain süüa croissanti ning juua kakaod. Siin maitseb
kakao natuke teist moodi kui kodus, aga ma ei oska seletada täpselt mis on
teistsugune. Võib-olla piim ise on teistsugune.
Vahepeal polnud midagi teha, sest Julien tegi uut tainast
ning mina sain esimest korda kasutada taignalõikamis-masinat. Ei olnud mitte
midagi erilist. Masin lõikas korralikult tainast. Panin tükid plaadile ning
pagar pani need ühe teise masina alla.
Tegin keedutainast ning kaalusin hommikusaiu ja rääkisin
Julieniga homse kohta, sest ta tahtis teada mida ma homme teen. Rääkisin talle
et teen kirjut koera ning, et eestlased teevad seda tavaliselt jõulude ajal…
vähemalt minu pere teeb seda tavaliselt jõulude ajal ning ma lubasin talle, et
kui teeviidal jääb kooki alles viin ma seda neile maitsta esmaspäeval.
Siis ma lõpetasin oma tööpäeva koristades oma tööpinna ning
läksin bussiga koju.
Kell 17.00 tuli Olivia meie juurde, et rääkida homse kohta.
Hans oli öelnud, et tema sinna ei lähe, vaid rendib auto ja läheb üksi sõitma,
aga tuleb välja et ta peab minema meiega koos teeviidale. Lõpuks ma ikkagi aru
ei saanud mida me seal teeme. Ju siis homme näeb.
Siis rääkisime ka sellest, et Kerli tahab tagasi kooli
minna, sest ta sai seal palju rohkem köögis teha kui restoranis. Ta rääkis
Katrega ning Olivia teeb Kerlile tunniplaani ja järgmisest nädalast on Kerli
tagasi koolis.
Olivia läks ära ning Kerli läks oma õhtusesse vahetusse,
kust ta sai varem minema. Hans jõudis koju ning ma ütlesin talle, et ta ei
saagi minna autoga sõitma, sest ta peab meiega koos minema teeviidale, mille
peale tema täiega pettus.
Ja lõpetuseks ei saanud ma täna pesu pesta, sest pesumasin
ei hakanud tööle ning pidin oma riided käsitsi pesema.
Nüüd ma hakkan aga filmi vaatama.
beebi iron man-id
vaarika-, kreemi- ja pähklisaiad
ehitasin mehikestele näod
vaarikarull
pähkli-kreemi sai, mis prantsuse keeles on roule a la praline
hästi suur segamismasin
No comments:
Post a Comment