Friday 18 November 2016

Kõigepealt üks loodetavasti naljakas jutt. Ma pean hommikuti kell 5 üles ärkama, et õigeks ajaks tööle jõuda ning mul on pandud äratuskell, et ma ikka õigeks ajaks üles ärkaksin.
Ma läksin eile magama umbes kell pool kümme ning kui ma üles ärkasin mõtlesin, et on juba hommik ning, et on aeg minna tööle. Panin siis ennast ilusti riidesse ja olin hambad ära pesnud ning hakkasin juba välja minema kui ma lõpuks kella vaatasin, et kindlaks teha, et ma pole hiljaks jäänud.
Kell oli 23.40 ning ma mõtlesin hullu paanikaga, et olin rahumeeli terve päeva maha maganud. Ma mõtlesin juba helistada Oliviale ning paluda tal, et ta helistaks mu töökohta ja vabandaks minu eest. Aga kui ma vaatasin kuupäeva tuli välja, et oli ikka veel 17. november.
Ma peaaegu vajusin ukse peal kokku, sest ma tundsin sellist kergendust teada, et ma ei olnud tervet päeva maha maganud.
Muidugi kestis see ainult minuti ning järgmisel hetkel olin ma jälle oma öösärgis ning tagasi oma sooja teki all.
Hommikul ärkasin äratuskella peale üles ning kohe kontrollisin, et ikka oleks kell 5. Panin ennast riidesse ja 5.35 liikusin juba töö poole.
10 minutit enne kuute jõudsin tööle ning vahetasin riided ja läksin kööki.
Ja siis esimese asjana hakkasin ma tegelema oma mehikestega. Suurematele mehikestele tegin näo ja väikestele panin ainult ühe rosina rinna peale, mille peale Julien neid beebi Iron Man-iks nimetas.
Kaunistasin tarte ja viisin valmis tooted poodi ning tegin muid asju.
Pausi ajal sain süüa croissanti ning juua kakaod. Siin maitseb kakao natuke teist moodi kui kodus, aga ma ei oska seletada täpselt mis on teistsugune. Võib-olla piim ise on teistsugune.
Vahepeal polnud midagi teha, sest Julien tegi uut tainast ning mina sain esimest korda kasutada taignalõikamis-masinat. Ei olnud mitte midagi erilist. Masin lõikas korralikult tainast. Panin tükid plaadile ning pagar pani need ühe teise masina alla.
Tegin keedutainast ning kaalusin hommikusaiu ja rääkisin Julieniga homse kohta, sest ta tahtis teada mida ma homme teen. Rääkisin talle et teen kirjut koera ning, et eestlased teevad seda tavaliselt jõulude ajal… vähemalt minu pere teeb seda tavaliselt jõulude ajal ning ma lubasin talle, et kui teeviidal jääb kooki alles viin ma seda neile maitsta esmaspäeval.
Siis ma lõpetasin oma tööpäeva koristades oma tööpinna ning läksin bussiga koju.
Kell 17.00 tuli Olivia meie juurde, et rääkida homse kohta. Hans oli öelnud, et tema sinna ei lähe, vaid rendib auto ja läheb üksi sõitma, aga tuleb välja et ta peab minema meiega koos teeviidale. Lõpuks ma ikkagi aru ei saanud mida me seal teeme. Ju siis homme näeb.
Siis rääkisime ka sellest, et Kerli tahab tagasi kooli minna, sest ta sai seal palju rohkem köögis teha kui restoranis. Ta rääkis Katrega ning Olivia teeb Kerlile tunniplaani ja järgmisest nädalast on Kerli tagasi koolis.
Olivia läks ära ning Kerli läks oma õhtusesse vahetusse, kust ta sai varem minema. Hans jõudis koju ning ma ütlesin talle, et ta ei saagi minna autoga sõitma, sest ta peab meiega koos minema teeviidale, mille peale tema täiega pettus.
Ja lõpetuseks ei saanud ma täna pesu pesta, sest pesumasin ei hakanud tööle ning pidin oma riided käsitsi pesema.

Nüüd ma hakkan aga filmi vaatama.

beebi iron man-id

vaarika-, kreemi- ja pähklisaiad

ehitasin mehikestele näod


vaarikarull

pähkli-kreemi sai, mis prantsuse keeles on roule a la praline

hästi suur segamismasin

No comments:

Post a Comment