Minu aeg Prantsusmaal

Ma kirjutan alles täna, sest meil oli viimased kaks päeva mess, kus mina ja Kerli tegime kirjut koera ning Hans tegi särkidele pilte.

Eile tuli Olivia meile järgi kümme minutit enne kahte ning viis meid messile, kus me esimese tunni lihtsalt ringi vaatasime, sest me ei tahtnud minna tegema oma asju.

Rahvast oli palju ning nägime palju asju mis meile meeldisid. Pakuti ehteid ja puust tehtud pastakaid, nägime kuidas üks mees tegi nimesid millest sai teha kaelakee või käevõru ja käsitsi värvitud savinõusid. Nägime isegi kuidas savinõusid tehti, millest kahjuks pilte pole. Ühed pakkusid puidust tehtud prilliraame ning avastasime ka mütsinurga.

Siis ühel hetkel lahkusin ma Kerli ja Hansu meeldivast seltskonnast kuskil vorstide või šokolaadide vahel ning läksin üksi edasi vaatama, mida veel huvitavat pakuti. Leidsin väikse rätsepanurga, kus parasjagu üks naine õmbles (minu meelest) korsetti.

Siis läksin sinna kus meie kooli õpilased olid ning avastasin, et üks poiss tegi seal kõvasid komme.

Kerli vahetas oma riided ning asusime otsima kohta kus me saime oma tööd teha. Meile anti üks laua osa ning Kerli hakkas marmelaadi tükeldama, mida kõik tahtsid proovida millegi pärast, ning mina hakkasin küpsiseid purustama.

Muidugi tuli välja, et see kauss mille ma leidsin ei olnud piisavalt suur ning pidin uue kausi võtma. Kerli kaalus rosinad ning lisas need marmelaadi hulka. Siis kaalus ta või ja valas sinna hulka kondenspiima, mille ta pani ahju et ära sulatada. Kui küpsised olid purustatud ja kõik uudishimulikud inimesed eemale peletatud oma kohutava prantsuse keelega, leidis Kerli ideaalse anuma kus sees kõik kokku segada.

Valasin sulanud või ja kondenspiima küpsiste, marmelaadi, rosinate ja kakao hulka ning hakkasin käsitsi segama. Siis kui kõik oli kokku segatud hakkasin ma massi panema kile peale ning Kerli mässis need ilusti üleni kilega ning asetas need kandikule.

Kui kõik mass oli ära tehtud panime koogid külma ning vahetasime riided. Läksime Hansu juurde kes Kerlile ja mulle särgid tegi. Mina muidugi enda omale lisasin veel ise mõned väikesed detailid, aga me sellest ei räägi.

Tulime koju.

Siis täna tuli Olivia meile järgi kell 2 ning läksime kõik koos ilusti messile.

Täna me alguses ringi ei vaadanud vaid läksime kohe sinna kuhu pidime minema. Mina ja Kerli lõikasime öö otsa külmas istunud koogid lahti, me olime neid teinud täpselt kümme vorstikest. Alguses lõikasime lahti kuus vorstikest, mis kadusid sama kiiresti kui jõudsime neid ette panna.

Kui esimesed kuus olid ära söödud ning meid oldi kiidetud igast küljest saime me natuke ringi vaadata, sest me polnud päris kõiki asju eile näinud. Näiteks nägime ära mingisugused õlud, mida Kerli ja Hans proovida said.

Siis läksime Hansust lahku ning ma näitasin Kerlile mõned nurgad, mis mulle eile meeldisid ning tema polnud näinud.

Kui me läksime tagasi oma kooli juurde nägime, et hästi palju rahvast oli selle nurga juures ning kui aus olla siis ei tahtnud ma minna sinna kui nii palju rahvast oli kokku kogunenud.

Läksime siis tagasi ning lõikasime ülejäänud koogid lahti.

Kõik, kes maitsta said, kiitsid täiega meie kirjut koera ning tuli välja, et me oleksime võinud tegelikult palju rohkem teha, sest need läksid nagu soojad saiad.

Kui kõik koogid olid ära söödud, ja keegi oli küsinud kas me neid ka müüme, kellele me pidime kahjuks teatama, et me ei müü, saime me ära minna.

Tulime siis koju ning Kerli ja Hans palusid minult viinereid, et endale süüa teha.

Mina ei tahtnud süüa.

Väga palav oli!!!!!