Wednesday 7 December 2016

Jälle pole juba mõned päevad kirjutanud. Mul pole selleks erilist põhjust peale selle, et ma olen kohutavalt laisk inimene ja on üldsegi üllatav, et ma nii palju olen juba kirjutanud. Või äkki on asi selles, et mulle meeldib kirjutada paberile, hoida pastakat või pliiatsit käes ning lihtsalt lasta välja voolata kõik sõnad, mis minu peas keerlevad. Muidugi kui minu klassist küsida Eneli ja Pirge käest siis nemad võivad vabalt öelda, et ma kirjutan suhteliselt palju, sest mul on pidevalt mingeid uusi ideesid lugude jaoks, mida ma kunagi kellelegi ei näita (peale nende ja Mailise ja võib-olla ka minu õe).
Aga see selleks.
Pühapäeval jõudis Milvi siia ning ma läksin temaga jalutama, et talle näidata, kus on päkapikupoed ja vaateratas ning Casino pood ja …. Midagi veel aga ma ei mäleta enam. Me jalutasime vist umbes tund aega, enne kui me läksime poodi kust ta ostis endale natuke süüa. Siis me läksime kebabi ostma, sest mina ei viitsinud koju jõudes midagi süüa teha.
Koju jõudes nägime Hansu ja Kerlit, keda Milvi enda juurde šokolaadi sööma kutsus. Mina šokolaadi ei tahtnud ning soovisin Milvile head ööd, kui me olime omal selgeks teinud et meil olid õiged kebabid, ja läksin oma tuppa.
Sõin, vaatasin sarja ning läksin magama.
Esmaspäeval oli mul vaba päev, sest Julien oli koolis ning ma magasin kuni kella 11-ni, mis oli paha mõte sest mul oli terve päev silmad punased. Käisin vahepeal väljas, et endale hapukurke osta (need kaovad suht kiiresti, sest need on niiiiiiiiii head).
Õhtupoole tuli minu ukse taha Milvi, sest ma olin talle lubanud, et ma lähen koos temaga Aldisse. Sõitsime siis bussiga kohale ning ostsime süüa. Ma ostsin ka oma vennale musta värvi mentooliga nätsud, mida ma loodan et ta tahab, sest ma ei viitsi talt küsida mida ta tegelikult tahab.
Eile käisin ma hommikul tööl ning kodus vaatasin ühe episoodi oma sarja enne kui ma magama jäin ning magasin kuni kella poole seitsmeni õhtul. Ja ma ei läinudki vaaterattale uuesti, sest otsustasin, et liiga hilja oli selleks, mille tõttu passisin ma ärkvel kuni kella üheni öösel.
Ärkasin üles vähemal kolm korda enne kui kell sai seitse. Lõplikult ärkasin ma üles kella kümne paiku kuigi ma tegelikult kohe üldse ei tahtnud üles ärgata, sest ma nägin väga head und, mis oli nii realistlik, et kui ma lõpuks üles ärkasin olin pettunud, et see päriselt ei eksisteeri.
Käisin nüüd natuke aega tagasi päkapikuturul ning ostsin paar kingitust oma sõpradele. Käisin ka uuesti vaaterattal ning tegin paar pilti.

Ja nüüd ma hakkan oma sarja edasi vaatama ning varsti lähen magama, sest homme tööpäev.

Õunakoogikesed

Jõulupalk

jõulrull

kuusk

ma üritasin helvestest pilti teha

käisin jälle vaaterattal

ma ei tea mis see on

jääkarukesed

kitseke

Friday 2 December 2016

Okei eilse kohta pole mul absoluutselt mitte midagi kirjutada, sest ma ei teinud mitte midagi. Aga tänase kohta on mul natuke kirjutada.
Rõhk on sõnal natuke.
Esimeseks on mul kirjutada seda, et ma vist tean miks kõik minu töökohas nii rahulikud on.
Ma läksin täna tööle umbes 2 tundi varem kui tegelikult oli kokku lepitud, sest ma ei suutnud magada. Ja esimese asjana mida ma teha sain oli kihitusmargariini pehmendamine, mida ma tegin taignarulliga pekstes, sest Julien näitas, et see käib niimoodi.
Ma olin juba enne näinud, et niimoodi pehmendati margariini siis kui ma koolis olin, aga ma mõtlesin, et see oli lihtsalt õpilaste välja mõeldud viis. Ma ei tulnud selle pealegi, et niimoodi tehakse ka teistes kohtades. Aga ma sain oma viha läbi elada margariinide peal, mis oli väga lõbus ning natuke valus, sest ma tegin pidevalt oma pöidlale haiget.
Okei! See selleks. Nüüd järgmine teema.
Ma üritasin jälle oma praktikapäevikut täita aga iga kord kui ma vajutan salvesta nuppu logib mul siseveeb välja ning kustutab kogu mu pika jutu mis ma olen sinna kirjutada jõudnud. Mis on muidugi põhjuseks miks ma kirjutan kõik oma tööpäevade info hetkel Word-i, et mitte ükski lause kaduma ei läheks.
Kodus (Eestis) töötab mul siseveeb jumala normaalselt ja siis kui tulin Prantsusmaale oli kõik metsas. Sisse olen ma logitud maksimum kolm minutit ja siis kui ta välja logib ei lase ta mul midagi teha enam, mis on eriti nõme.
Kuigi kui aus olla, siis mind täiega üllatab, et minuga pole veel keegi õiendanud, et miks ma oma päevikut ei täida, sest meile öeldi infotundides „kirjutage iga päev kohe praktikapäevikusse mis te sellel päeval tegite, et te ära ei unustaks“.
Pole pilte tänase kohta. Polnud lihtsalt millestki teha.
Nüüd ma lähen magama. Homme jälle tööpäev.

Nii imelik et varsti juba tagasi Eestisse…