Kõigepealt üks loodetavasti naljakas jutt. Ma pean hommikuti kell 5 üles ärkama, et õigeks ajaks tööle jõuda ning mul on pandud äratuskell, et ma ikka õigeks ajaks üles ärkaksin.

Ma läksin eile magama umbes kell pool kümme ning kui ma üles ärkasin mõtlesin, et on juba hommik ning, et on aeg minna tööle. Panin siis ennast ilusti riidesse ja olin hambad ära pesnud ning hakkasin juba välja minema kui ma lõpuks kella vaatasin, et kindlaks teha, et ma pole hiljaks jäänud.

Kell oli 23.40 ning ma mõtlesin hullu paanikaga, et olin rahumeeli terve päeva maha maganud. Ma mõtlesin juba helistada Oliviale ning paluda tal, et ta helistaks mu töökohta ja vabandaks minu eest. Aga kui ma vaatasin kuupäeva tuli välja, et oli ikka veel 17. november.

Ma peaaegu vajusin ukse peal kokku, sest ma tundsin sellist kergendust teada, et ma ei olnud tervet päeva maha maganud.

Muidugi kestis see ainult minuti ning järgmisel hetkel olin ma jälle oma öösärgis ning tagasi oma sooja teki all.

Hommikul ärkasin äratuskella peale üles ning kohe kontrollisin, et ikka oleks kell 5. Panin ennast riidesse ja 5.35 liikusin juba töö poole.

10 minutit enne kuute jõudsin tööle ning vahetasin riided ja läksin kööki.

Ja siis esimese asjana hakkasin ma tegelema oma mehikestega. Suurematele mehikestele tegin näo ja väikestele panin ainult ühe rosina rinna peale, mille peale Julien neid beebi Iron Man-iks nimetas.

Kaunistasin tarte ja viisin valmis tooted poodi ning tegin muid asju.

Pausi ajal sain süüa croissanti ning juua kakaod. Siin maitseb kakao natuke teist moodi kui kodus, aga ma ei oska seletada täpselt mis on teistsugune. Võib-olla piim ise on teistsugune.

Vahepeal polnud midagi teha, sest Julien tegi uut tainast ning mina sain esimest korda kasutada taignalõikamis-masinat. Ei olnud mitte midagi erilist. Masin lõikas korralikult tainast. Panin tükid plaadile ning pagar pani need ühe teise masina alla.

Tegin keedutainast ning kaalusin hommikusaiu ja rääkisin Julieniga homse kohta, sest ta tahtis teada mida ma homme teen. Rääkisin talle et teen kirjut koera ning, et eestlased teevad seda tavaliselt jõulude ajal… vähemalt minu pere teeb seda tavaliselt jõulude ajal ning ma lubasin talle, et kui teeviidal jääb kooki alles viin ma seda neile maitsta esmaspäeval.

Siis ma lõpetasin oma tööpäeva koristades oma tööpinna ning läksin bussiga koju.

Kell 17.00 tuli Olivia meie juurde, et rääkida homse kohta. Hans oli öelnud, et tema sinna ei lähe, vaid rendib auto ja läheb üksi sõitma, aga tuleb välja et ta peab minema meiega koos teeviidale. Lõpuks ma ikkagi aru ei saanud mida me seal teeme. Ju siis homme näeb.

Siis rääkisime ka sellest, et Kerli tahab tagasi kooli minna, sest ta sai seal palju rohkem köögis teha kui restoranis. Ta rääkis Katrega ning Olivia teeb Kerlile tunniplaani ja järgmisest nädalast on Kerli tagasi koolis.

Olivia läks ära ning Kerli läks oma õhtusesse vahetusse, kust ta sai varem minema. Hans jõudis koju ning ma ütlesin talle, et ta ei saagi minna autoga sõitma, sest ta peab meiega koos minema teeviidale, mille peale tema täiega pettus.

Ja lõpetuseks ei saanud ma täna pesu pesta, sest pesumasin ei hakanud tööle ning pidin oma riided käsitsi pesema.

Nüüd ma hakkan aga filmi vaatama.

beebi iron man-id

vaarika-, kreemi- ja pähklisaiad

ehitasin mehikestele näod

vaarikarull

pähkli-kreemi sai, mis prantsuse keeles on roule a la praline

hästi suur segamismasin

Täna oli siis tööpäev, kus lõpetasin jälle natuke varem, sest Julien pidi minema tarnijate juurde.

Ärkasin üles kell 5 ning 5.40 liikusin juba töö juurde. Kui olin jõudnud kohale avastasin järjekordselt, et mul polnud õrna aimugi kuidas sisse saada, sest küljel olev uks oli lukus ning sama oli ka esiuksega. Nii ma siis seal koputasin esiukse peale kuni Julien tuli ja tegi mulle ukse lahti. Esiukse peale koputasin sellepärast, et küljel olev uks asub liiga kaugel ning ma ei uskunud, et keegi oleks kuulnud mind.

Vahetasin riided ära ning läksin kööki, kus ma tutvusin pagariga, kelle nimi on Stephane.

Kui ma kööki jõudsin nägin, et pagar oli juba ära küpsetanud minu tehtud croissandid ja šokolaadisaiad, mis siis kui ma neid tegin nägid välja suhteliselt väikesed aga küpsenuna olid peaaegu hiiglaslikud. Tegime paar lühikest pausi töö vahele ning Julien üritas mulle seletada kuidas mõned tooted olid tehtud ning lõpuks andis alla ja kasutas Google tõlki minuga rääkimiseks.

Täna ma muidu midagi uut ei teinudki. Põhimõtteliselt tegin samu asju nagu teisipäeval ning siis lõpetuseks umbes poolteist tundi tegin mehikesi Šveitsi pasta taignast (Julien ütles, et see taigen on niimoodi kutsutud, muidugi mina arvan, et see oli valge piparkook… kuigi kui nüüd mõelda ei lõhnanud see piparkoogi moodi vaid lõhnas apelsinide järgi).

Ja miks ma nii kaua tegin mehikesi? Sest ma tegin neid üksinda, ükshaaval ja iga mehike jäi kogu aeg piparkoogivormi külge kinni. Ja ma pidin tegema neid 120 tükki!!!

Ma arvasin, et Julien tegi nalja, et ma pean nii palju tegema, aga ei! 120 tükki ja mitte vähem.

Noh tegin siis alguses 100 väikest mehikest. Plaadi peale läksid mehikesed neljas kihis. Igas kihis oli 30 mehikest ning iga kihi vahele läks kile. Kui need mehikesed olid valmis, andis Julien mulle suuremad vormid (millest kahjuks pilte pole). Need olid kutsutud, väiksemast suuremani, poeg, isa, vanaisa ja vanavanaisa.

Poegi tegin kolm, isasid tegin ka kolm. Vanaisasid tegin kaks ja vanavanaisasid tegin üks. Ülejäänud taignast tuli veel 11 väikest mehikest, mida Julien nimetas beebideks.

Kuskil lõpupoole oli vist paar mehikest mis lihtsalt vajusid vormist välja kui ma vormi üles tõstsin.

Kui tööpäev läbi sai tulin tagasi koju ning viskasin magama, ma olin öösel saanud vähe magada, sest mingi asi ajas mind pidevalt üles. Natuke enne kolme helistas Kerli minu ukse taga kella ning palus, et ma temaga koos poodidesse läheksin.

Käisime riiete poes ning Kerli muudkui vaatas omale riideid. Ja kuna ma olen riiete poes nagu mees, siis sai mul sellest poest juba peale viite minutit villand, aga Kerli on sõber ning ta tahtis minu arvamust mõnede riiete kohta. Ma lõpuks ei mäleta mis ta omale ostis peale selle, et lõpuks vaatas ta omale ka kontsad alla (kohutavalt punased kontsad. Muidugi seda räägib inimene kes ainult mustas ringi käikski, mis, kui ma nüüd oma riideid vaatan, ongi minu terve garderoob kaasa võetud. Me ei loe minu garderoobi alla minu pagaririideid, mis on valged ja punased).

Siis läksime edasi Monoprix-i, kus leidub peaaegu kõike: riideid, mänguasju, meiki, sööki, nõusid, hügieenitarbeid ja majapidamis asju. Seal ostis Kerli endale kaks asja ning kui me välja läksime ja Kerli ütles, et ta tahab veel mujalegi poodidesse minna ütlesin ma talle, et mul on poodidest tänaseks isu täis saanud ning läksin koju tagasi.

Vaatasin jumala rahulikult oma sarju kui tuli Hans minu ukse taha (umbes pool tundi tagasi) ning nõudis minult õli. Siis palus ta, et ma läheks ja ostaks talle tacot ja, et kui ma talle ostan siis maksab ta ka minu toidu eest. Ma muidugi olin täiesti nõus ning läksin süüa ostma.

Sõitsin liftiga null-korrusele ning pidin peeaegu südari saama, sest kui lifti uksed lahti läksid seisis seal üks naine, kellel oli käes üks ese, mis just sellel hetkel nägi välja nagu relv, kuigi tegelikult oli see tema juukse sirgendaja või midagi sarnast.

Käisin ja ostsin süüa ning tulin tagasi koju. Andsin Hansule tema taco ning tulin oma tuppa, kus ma praegu kirjutan ilusti blogi.

Minu lõigatud ja kaunistatud saiad

sidruni tart

šokolaadikook

100 väikest mehikest

isad ja pojad

minu tehtud rosina-kreemisai

Eile õhtul enne magama minemist vaatasin oma bussiaegu, sest ma lootsin et ma saan hommikul bussiga tööle minna, aga bussid hakkavad hommikuti liikuma kella kuuest (mina pean juba siis tööl olema). Panin äratuskella 5 peale ning läksin magama.

Ärkasin äratuse peale üles ning vedelesin 5 minutit voodis. Siis pesin nägu ja hambad ning panin riidesse. Pool kuus olin ma juba õues ja liikusin töö poole. Jõudsin tööle kell 5.45 ja avastasin et mul polnud õrna aimugi kus uksest ma sisse pidin minema. Õnneks tuli Julien (minu juhendaja) just õue prügi välja viskama ja nägi mind. Läksin siis tema kannul maja külje peale kust me sisse saime.

Ta näitas mulle garderoobi ja läks ise edasi et ma saaksin riideid vahetada. Nüüd on mul kurta täiega. Esiteks on garderoob nii väike, et korraga mahub ainult üks inimene riideid vahetama. Teiseks ei ole garderoobil ust, mis on minu meelest eriti kohutav. Ja kolmandaks polnud mul kuskile riideid panna.

Kui riided olid vahetatud viis Julien mind kööki mis asus maa all. Seal tegin ma igasuguseid asju. Näiteks tegin ma rosina-kreemisaia, šokolaadisaia ja croissante. Määrisin kerkinud tooteid munaga, tegin sisselõikeid ja kaunistasin.

Mul oli kaks väikest pausi kus ma sõin ühe banaani, mille ma kodust kaasa võtsin, ja jõin vett.

Julien, minu juhendaja oli täna köögis üksi koos minuga ning sellepärast sain ma natuke varem minema. Julieni naine, Angelique, töötab ka seal, aga mitte köögis, vaid kassas. Vahepeal käisid Julieni kaks tütart, kelle nimesid ma ei tea, külas. Nad olid mõlemad hästi armsad ja häbelikud tüdrukud.

Avastasin ka seda, et me teeme koolis croissante natuke pahasti. Selleks et jääks mulje, nagu oleks saiake suurem kui ta tegelikult on, lõikas Julien väikse sisselõike kolmnurga laiemasse otsa ning hakkas rullima alustades sisselõike juurest taigna laiali lükkamisega (ma ei oska seda korralikult seletada) ja siis rullis ta nii, et keskkohta ta üldse ei puudutanud, vaid rullis äärest. Rullimise ajal ei venitanud ta tainast natuke pikemaks vaid tegi seda enne rullimist.

Ja mitte ühtegi toodet, mida mina tegin, tegime kaalu järgi. Ainsad saiad mis läksid kaalu järgi olid suured saiad.

Kerli kurtis, et tema töökohas ei peeta hügieeni tähtsaks, kokad suitsetavad köögis ja kui midagi kukub maha siis jäetaksegi see sinna ning kui nad lõpetavad ei korista nad korralikult.

Minul sellist probleemi ei olnud. Ainuke koht köögis, mis oli rokasem oli ahju ümbrus, mis oli lihtsalt jahuga igalt poolt koos ja põrand oli ka sellega kaetud.

Ülejäänud köök oli korras ja kui me lõpetasime pesin ma korralikult lauad ja kapiuksed. Põranda me pühkisime.

Kuna ma lõpetasin natuke varem (kui aus olla siis ma lõpetan üldse väga vara) siis koju jõudes viskasin ennast lihtsalt voodisse, kus ma püsisin kuni kella kolmeni kui käisin Kerli toas õli ja nõudepesuvahendit röövimas (ei olnud eriti röövimine kui ma talt küsisin), aga unustasin maitseaineid küsida ning lõpetasin sellega, et tegin endale õhtuks magedad kartulid ja kana ning suur kauss salatit. Hans pidi peaaegu ära surema, sest kõik oli nii mage. Kerlit ei olnud vaja oodata, sest tema saab töö juures süüa.

Hans ajas oma habeme maha, mis on natuke harjumatu. Ta näeb välja nagu laps nüüd J

Olivia helistas ning teavitas, et Kerli peab homme ja ülehomme tööl olema (tema nädalavahetus), sest ta on minuga koos laupäeval ja pühapäeval teeviidal kirjut koera tegemas 250-le inimesele. Reedel tuleb ta meiega sellest lähemalt rääkima.

Aga tänaseks on siis kõik.

Homme võib-olla ma ei postita, sest mul on vaba päev (jälle) ning ma ei kavatse eriti midagi teha.

Ekleerid, mida täitsin mina, ja tort, täitsin ka mina

tooted mida määrisin, lõikasin ja kaunistasin

määrisin neid siirupiga (pole õrna aimugi miks)

croissandid

määrisin ja tegin sisselõiked neile

šokolaadisaiad, need šokolaadi pilgad rullisin taigna sisse

mõned šokolaadisaiad lõikasin pooleks

lubasin et teen akendest pilti, see on ühe akna peale maalitud

teine aken

ja uks

Terekest!

Eile ei olnud postitust, sest järjekordselt me ei läinud mägedesse (ma olen täiesti pettunud), mis tähendab ka seda et ei ole pilte. Vähemalt mitte eilse kohta, aga ma sain lõpuks Kerli käest pildid mis ta tegi kuuendal novembril.

Põhimõtteliselt Kerli ja Hans ütlesid mulle, et ma oleks ärkvel kell 9. Ma ärkasin kuskil pool tundi varem ja ma ei läinud nende uste taha, sest nemad olid pannud kellaaja, mis tähendab seda, et nemad pidid kontrollima et mina ikka üleval oleksin, mitte vastupidi. Ootasin kuni keegi minu ukse taha tuleks ja ootasin kuni kella 12-ni kui Hans tuli minu ukse taha et näha kas ma olen üleval. Kerli oli just üles ärganud ja oli ennast teki sisse mässinud enne kui ukse peale tuli.

Hans tahtis et ma helistaks autorenti ja uuriks mis kell nad lahti on mida mina muidugi ei teinud, sest tema pidi seda juba päev enne uurima. No ta siis helistas ja tuli välja, et autorent tehakse lahti alles kell 3.

Kella ühe paiku helistasid Kerli ja Hans minu ukse kella ning ütlesid, et nad ei saa oma tubadesse minna sest nende kaardid ei tööta. Õnneks olid koristajad just meie korrusele jõudnud, mis tähendas seda, et nad tegid nende uksed lahti, et nad tuppa saaksid, aga ka minu kaart ei töötanud enam ning selleks, et minna otsime autorenti pidi keegi jääma koju, et hoida silma peal teiste tubadel.

Mina olin see kes koju jäi.

Enne seda kui Kerli ja Hans välja läksid, helistas Hans Appart City infotelefonile ja küsis, mis kaartidel viga on. Seal öeldi talle, et vahetatakse koode ning, et kella kolmeks peaks kõik korras olema.

Kell 15.44, kui Kerli ja Hans välja olid läinud, helistasin uuesti infotelefonile, sest kaardid polnud ikka veel tööle hakanud ning siis öeldi, et tuleb üks inimene, kes kontrollib et kõik oleks korras.

Helistasin Katrele, et talle kurta meie kohutavat saatust ja seda, et Olivia ei võtnud oma telefoni vastu (mis pidi meile kättesaadav olema peaaegu 24/7) ja et kõik kõned läksid automaatselt kõneposti. Katre ütles et üritab ise ka helistada ning soovitas mul Oliviale sõnum saata, et seda peaks ta ikka nägema.

Saatsin sõnumi ära (millele ta tegelikult pole siiani vastanud ja kõik kõned lähevad ikka kõneposti). Siis ilmus kohale see inimene, kes pidi kontrollima kas kõik on korras. Ta rääkis vaevu 2 sõna inglise keeles aga õnneks sain ma aru, et tema ei saa midagi teha. Ma pidin ootama tänaseni, kui lõpuks keegi registratuuris tööl on ja siis nende käest uurima mis toimub.

Kerli ja Hans jõudsid tagasi umbes 5 minutit peale selle inimese lahkumist ning siis läksin mina linna et süüa osta (meil kõigil külmkapid tühjad). Rääkisin neile mis mulle öeldi ning siis läksin magama.

Täna ärkasin umbes pool 10 ning vedelesin voodis kuni kella 12-ni.

Natuke peale 10 helistas mulle Kerli ja ütles et on ära eksinud, sest ta läks jalgsi. Soovitasin tal tagasi minna kohta mida ta ära tunneks ning siis mulle tagasi helistada. Lõpetasime kõne ning hakkasin arvutis otsima kõike kiiremat teed jõuda tema töökohta. Kui ta tagasi helistas ütles ta mulle et tal pole minu abi vaja, sest kaks vanemat inimest aitavad tal õigesti tööle minna. Õnneks ei jäänud ta väga palju hiljaks ning ta töökaaslased said aru et see ei olnud tema süü.

Kui ta tagasi koju jõudis, sest ta peab tagasi tööle minema alles kell kuus, läksime ning rääkisime koos registratuuris oleva inimesega ning saime teada, et põhjus miks meie kaardid ei töötanud oli selle pärast, et vahetati koode. Nüüd meie kaardid töötavad ilusti.

Hea uudis on ka see, et koode vahetatakse kord kuus, mitte iga nädal nagu ma kartsin.

Mõned pildid siis.

Ahjaa ma avastasin ka kuidas tekst suuremaks teha😊

Kuskil 5 minutit peale õhku tõusu

Hans magab ja mina puhkan silmi (pea käis ringi kohutavalt) Kerlil oli igav ja ta tegi pilti

tegin meist kõigist selfie

Lyon-is lennujaamast väljas, otsimas rongijaama

rongijaam väljast poolt vaadates

reede õhtul jalutamas

Terekest. Vabandan kohe ette ära. Ma tean, et ma lubasin eile postitada aga mul ei olnud midagi eriti postitada. Ma kavatsesin pool päeva maha magada aga see ei õnnestunud, sest ärkasin üles kell 9 ja enam uuesti magama ei jäänud. Kell 10 läksin välja, et näha kas poed on lahti, sest mul oli vaja uus juuksehari osta (see mille ma kodust kaasa võtsin tekitas rohkem pusasid kui ma jõudsin neid välja kammida). Käisin umbes 2 tundi terve linna peal.

Kui tagasi koju jõudsin sõin mõned puuviljad ning siis tulid koristajad minu ukse taha, et vahetada voodipesu ja rätikud. Aga mina muidugi ei saanud alguses aru nendest ja nad läksid Kerli ukse taha ning siis sain alles aru. Kerli ütles mulle et ta oli minu ukse taga kella lasknud ning arvas et ma veel magan.

Laenasin talle oma läpakat, et ta saaks oma praktikapäevikut täita. Sellega läks tal ligi kolm tundi sest siseveeb muudkui logis välja ning ei lasknud salvestada. Aga lõpuks sai see valmis ning kell oli palju, Kerli tegi süüa ning peale seda läks ta Hansuga koos välja klubi otsima (mis nad ka vist leidsid).

Mina vaatasin mõned filmid ning läksin magama.

Äratuskell äratas mind üles kell 8, sest meil oli plaan minna mägedesse ja tahate teada mis juhtus?

Hans ja Kerli magasid!!

Neil oli hull pohmakas ja nad olid koju jõudnud alles kell 6 hommikul, mida mina muidugi ei teadnud, sest mina magasin (mulle ei meeldi pidutseda ega juua).

Ma lasin neil siis magada kuni Kerli lasi mu ukse taga kella kell 12. Enne seda käisin ma poes ning ostsin omale uue juukseharja, sest ma eile ei saanud (peaaegu kõik poed olid kinni, sest oli püha päev). Läksime ja ajasime Hansu ka üles ning me läksime välja, et näha kas me saame rentida autot aga auto rent oli kinni ning me läksime lihtsalt jalutama.

Me jalutasime umbes 3 tundi ja tegime suhteliselt palju pilte. Muidugi kõige parem oli see et me olime õues nii kaua ainult sellepärast et Hans tahtis süüa ja vahepeal me lihtsalt unustasime otsida söögikohta.

Täna me lõpuks ikkagi mägedesse ei läinud aga loodetavasti saame homme mindud ning siis tulevad eriti lahedad pildid.

Aga tänase ja eilse kohta muud eriti ei olegi rääkida.

Ma hakkan juba ära harjuma, et ma olen Prantsusmaal ja et see ei ole üks tohutult pikk ja reaalne unenägu, mida ma siiamaani olen tegelikult kartnud.

See on esimest korda kus ma olen nii kaua Eestist eemal olnud ja kui ma oleksin üksinda olnud poleks ma sellega hakkama saanud. Aga ma ei ole üksinda ning Kerli ja Hans on toredad inimesed isegi siis kui Hans mõnikord räägib väga rumalat juttu.

Noh igatahes head õhtut siis kõigile.

 oli vist väga paha mõte seista täpselt Kerli kõrval kui ta üritas pilti teha, juuksed läksid lendu

 see on kaks tänavat meie kodust.

 Hans on rumal ja siin on seda väga hästi näha

 selle pildi tegin eile kui sadas vihma

 purskaev teel parki

 otsisime kohta kus süüa ja avastasime laheda maja

 ja turu kus müüdi niimoodi mandariine

 üritasin olla üks korralik fotograaf ja teha pilti nii et ka purskaevud jääksid peale

 Hans unistamas oma elu mägedes kui tal ükskord inimestest villand saab

 kas nad pole mitte nunnud?

ma unustasin poest endast pilti teha aga tegin kotist. (see oli toidupood)

Ma olin täna hommikul väga rumal ja vajutasin oma äratuskellas snooze nuppu et veel 10 minutit edasi magada. Aga ma ei teinud seda ainult ühe korra. Ma tegin seda kaks korda. Ja siis ma ärkasin üles 7.20, sest teine kord olin ma äratuskella automaatselt kinni pannud. Mul oli 10 minutit, et pesta, süüa, riidesse panna ja välja minna mida ma ka tegin. Siis 7.30 ma läksin Kerli ja Hansu uste taha, et nendega koos bussi peale minna.

Kerli magas.

Mina oma kella tiristamisega olin ta üles ajanud ning ta oli päris kuri (vähemalt ta nägi välja nagu ta oleks kuri olnud oma teki sisse mässituna). Hans jäi Kerlit ootama, et koos temaga bussi peale minna aga mina läksin ees, sest kartsin, et jään muidu bussist maha.

Õnneks nad mõlemad jõudsid kella 7.45 bussi peale ning me kõik jõudsime ilusti kooli.

Vahetasin riided ning läksin köögi poole. Koridoris nägin enda pagari õpetajat ning andsin talle Eesti kommi proovida (Pilveke, sest see on minu lemmik komm, mis ma teha saan) ja talle pidin seletama mis komm see on ja mis seal sees on, sest ta arvas, et see on valge šokolaadi komm, mida see tegelikult ei ole. Siis läksin ma kahe teise õpetaja juurde, kes küll minuga ei olnud aga kellega ma olen rääkinud kui nad olid köökidest läbi käinud, ja andsin neile ka kommi proovida. Siis läksin ma enda kööki, kus ma täna pidin olema, ja andsin oma tänasele õpetajale kommi ja kõikidele õpilastele, kes kõik ütlesid et oli hea komm. (Andsin ka Oliviale proovida kuigi temale ma ostsin hoopis teise kingituse.)

Hakkasime siis edasi tegema oma eile pooleli jäänud šokolaadist asjakesi. Mina tegin ainult saani, sest kõike seda mida tegid teised ei oleks mina kunagi valmis teinud nii hästi kui nemad tegid. Aga see-eest aitasin ma teisi kui nad abi vajasid. Näiteks aitasin ma siis kui oli vaja šokolaadile lasta mingit asja mis tegi šokolaadi kiiresti tahkeks.

Õpetaja näitas kuidas ise teha šokolaadi jaoks siirdepildipaberit. Selleks määris ta kilet šokolaadi sisse kastetud käsna, ja nii kaks korda kahe erinevat värvi šokolaadiga, ning siis määris ta selle ühe valge pulbriga, millest mul on pilt aga kahjuks ei tea mis see on.

Tegin valmis enda saani, milleks ma olin eile tükid valmis teinud (ma lihtsalt ei teadnud kohe milleks need tükid kõik vajalikud olid, seda sain ma alles täna teada kui õps enda tehtud saani näitas). Liimisin need tükid siis omavahel šokolaadiga kokku ja kaunistasin (pärast pildi peal on näha, ma loodan).

Kuskil pool tundi enne lõunale minekut läks Hans mu klassist mööda ning jäi ukse peale, kus ma talle andsin ülejäänud pilvekese kommid, mis ma käskisin tal enda õpetajale ja grupikaaslastele maitsta viia.

12.30 läksime kõik lõunale ning ma sain oma grupikaaslaselt küsimused millele ta tahab et ma vastaksin. Ma lubasin et vastan ja nüüd need küsimused istuvad siin arvuti kõrval mul ja ma ei taha nende poole isegi mitte vaadata, sest ma tegin seda ennem ja avastasin et ma ei saa küsimustest korralikult aru, sest need on natuke pahasti inglise keelde tõlgitud (võib-olla kasutas see tüdruk Google translate-i, mis oli väga paha otsus, sest Google ei pruugi õigesti tõlkida).

Täna oli palju parem toit restoranis ja ma ei pidanud suure hirmu pärast sealt ära jooksma, et omale võileib osta (mis oli väga kallis, teile teadmiseks). Eelroaks oli pasta ja merekarbid, mis olid vist ahjus tehtud (ma pean Kerli käest üle küsima, et täpsemalt kirja panna, aga ta on oma toas ja ma ei taha teda segada. Ma tean, et nende tegemiseks läks väga palju aega, sest nad pidid neid puhastama ja siis ükshaaval tagasi kokku panema), mingisugusega valge kastmega.

Jah ma proovisin karpe, et mu sugulased ja ema ei saaks kurta, et ma midagi kunagi ei proovi. Ma võin kindlalt öelda, et mulle karbid ei maitsenud, aga mulle maitses pasta, mida Kerli oma gruppiga ise tegid (nagu algusest lõpuni).

Pearoaks oli veiseliha (mis Kerli jutu järgi võttis valmimiseks 4 tundi aega) koos ühe hädise kartulikesega, ühe porgandiga, mingisuguse kaalikatükiga ja vist oli porru (pilt on olemas). Seda sõin ma juba täitsa hea meelega.

Ja täna esimest korda (ja ka viimast, sest me ei lähe enam sinna kooli, täna oli viimane päev) saime me magustoitu milleks oli imehea õunakook, mida ka Kerli oli ise teinud koos teistega.

Kui lõuna oli söödud läksin Oliviat otsima, sest pidime minema kõik koos praktikakohtasid vaatama. Kõigepealt läksime me Kerli praktikakohta, sest nad olid lahti ainult kella poole kolmeni ning Kerli nägi ära kust ta sisse peab minema, sai teada mis kell ta tööle peab ilmuma ja mis päevad tal vabad on. Tema nädalavahetus on keset nädalat (kolmapäev ja neljapäev), milles Kerli muidugi täiesti pettunud on, sest me tahaksime koos midagi nädalavahetustel teha.

Järgmiseks läksime me Hansu töökohta vaatama, kus talle näidati tema õpetaja (või kes iganes ta on seal), anti lugeda ohutus eeskirju (kas see käib kokku?), ning näidati kohe ära kus ta töötama hakkab. Räägiti ära ka tööajad, kus me saime teada, et tema lõuna kestab 2 tundi.

2tundi?! Mis imevärk see veel on. Kerlil on ka mingi imelik kellavärk seal vahepeal kus ta on kahest seitsmeni lihtsalt vaba.

Tööpäev on tal muidu kella 8-st viieni, esmaspäevast reedeni (millepeale Kerli pettunud oli, sest ta lootis, et Hansul ka nädalavahetus keset nädalat). Olivia näitas ära ka kus on bussipeatus ja avastasime, et Hansu töökoha lähedal on spordikeskus kus ta võib käia peale tööd trenni tegemas (kui ta viitsib).

Enne minu töökohta minemist käisime turismipunktis, et küsida kuhu oleks targem minna mägedesse (meil on ümberringi palju mägesid ja nad on üsnagi lähedal) kus saaksime näha ilusat vaatepilti. Saime ka teada kui palju maksab jalgrataste rentimine aga sellega on palju tegemist millega mina ei viitsi tegeleda.

Kell neli läksime minu töökohta, kus parasjagu maaliti jõuluteemalisi pilte akende peale (jumalast ilusad pildid, aga kuna veel maaliti siis teen pilti alles järgmine nädal). Sain teada enda kellaajad (kella kuuest üheni) ning päevad kus ma olen vaba (kolmapäev ja pühapäev). Teel minu töökoha juurde nägime ära kus toimub teeviit mille jaoks me teeme kirjut koera (Kairit kui sa seda loed MIKS SA MULLE EI ÖELNUD, ET SEE KESTAB KAKS PÄEVA??????? Ma sain sellest alles siis teada kui nägime kus see toimub).

Vabandust, aga ma ei viitsinud telefoni kätte võtta ja talle sõnumit saata.

Kuhu ma jäingi?

Ahjaa…. Samal ajal kui mina ja Olivia rääkisime minu bossiga käisid Kerli ja Hans alkoholipoes ja ostsid omale veini (sest homme on vaba päev ja nad tahtsid tähistada).

Nüüd oleme otsapidi jõudnud koju, kus Olivia kontrollis üle kas küsimused olid tõlgitud õigesti ning ma maksin ära oma jalatsite eest (mis tuli välja et ma pean ära ostma, sest mul endal jäid need Eestisse). Soovisin Oliviale head nädalavahetust ning hakkasin filmi vaatama.

Kuskil 2 tundi hiljem tuli Kerli minu ukse taha, et öelda, et me lähme jalutama ning nägime natuke linna. Käisime casinos*. Tuli välja, et Kerli ja Hans leidsid eile jalutamas käies poe kus müüakse kartuleid 2.5kg peaaegu 5 eurot. Käisime ka riiete poodides kus me lihtsalt ringi vaatasime ning lõpuks läksid teised kebabi sööma ja mina tulin tagasi koju, et kirjutada mis me täna tegime.

*Casino oli poe nimi, kus müüdi kartuleid. Ma teen homme pilti, sest täna ma unustasin teha, et keegi ei saaks mulle öelda et ma luuletan siin kõigile.

Homme ma arvan et ei tule pikk postitus, sest me ei kavatse midagi erilist teha peale magamise.

Tänaseks ongi siis kõik.

Head ööd.

 Minu tehtud šokolaadist karp

 Õpetaja tehtud kaunistused

 pulber mida kasutati siirdepildipaberi valmistamiseks

 õpetaja tehtud kingikarp ja kuusepuu

 minu saani kaunistus

 siirdepildipaber ise tehtud

 kaunistused tehtud kasutades eelmisel pildi olevat paberit

 tänase lõunasöögi eelroog

 pearoog (magustoidust pole pilti, sest ma sõin selle liiga kiiresti ära)

 et natuke oleks ka näha restorani seest

 ühe poe ees oli selline kuju

minu saan kui ta püsti seisis